Klassikaliseks organisatsiooni juhtimisstruktuuriks loeme ikka sellist, kus kõrgeimal positsioonil troonib tippjuht (peadirektor, tegevdirektor, juhatus liige), kellele alluvad valdkondade juhid (osakondade-, teenistuste juhid).
Edasi tulevad muude allüksuste juhid, töödejuhatajad ning teatud peaspetsialistid (näiteks IT valdkond). Seda seltskonda nimetatakse „valgekraedeks“. Neile omakorda alluvad teenuseid osutavad ja toodangut tootvad inimesed ning toetavate (abi-)teenuste osutajad, keda tinglikult nimetatakse „sinikraedeks“.
Kui klassikalise ettevõtte juhtimisstruktuuri puhul oleme harjunud, et „valgekraesid“ valitakse erilise hoolega (konkursid, edutamine), siis tänapäeval muutub üha olulisemaks just lõpplüli, ehk see, kellest oleneb toodangu (teenuse) stabiilne kogus ja kvaliteet. Eriti keeruliseks muutub olukord struktuurse tööpuuduse tingimustes, kus töötuna arvel olevad inimesed ei sobi mingil põhjusel täitma neid ametikohti, mida tööturg vajab. Efektiivse ja kvaliteetse tulemuse kindlustab ikkagi vaid kvalifitseeritud töötegija. Just temale loodud head töö-, olme- ja palgatingimused ning motiveerivad tavad loovad head omavahelised suhted ning kindlustavad stabiilse tööpere.
Eraldi tähelepanu väärib klassikalises organisatsiooni, ettevõtte/osaühingu juhtimisstruktuuris vastuolu lõpptootjate ja müügiinimeste vahel. Vastuolu põhjused on eelkõige töötasu erinevustes, sest head müügimehed, -naised võivad saada kaks ja enam korda rohkem palka, kui need, kes müügiobjekti loovad. Vaidlus käib lõputult selle üle, et kui tootja ei tooda, siis pole müüjal midagi müüa ning kui müüja ei müü, siis tootja palka ei saa. Nii, nagu enamuse konfliktide puhul on ka siin lahenduse võtmeks koolitus, mis piisava info olemasolul ning ühiste rühmatööde käigus selle vastuolu lahendab.
Ülalkirjeldatud organisatsiooni juhtimisstruktuur sobib oma klassikalise ülesehituse poolest ikkagi vaid suurtele makroettevõtetele, st suurettevõtjatele.
Siinjuures on kohane meenutada raamatupidamise seadusega kehtestatud ettevõtete liigitust:
- Mikroettevõtja – osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot.
- Väikeettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.
- Keskmise suurusega ettevõtja – äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
- Suurettevõtja – äriühing, kelle näitajatest aruandeaasta bilansipäeval vähemalt kaks ületavad järgmisi tingimusi: varad kokku 20 000 000 eurot, müügitulu 40 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Ülaltoodud ettevõtete suuruse, varade ja müügitulu võrdlus veenab meid, et klassikaline organisatsiooni juhtimisstruktuur tänapäeva väike- ja mikroettevõtetes reeglina rakendatav ei ole. Kõige rohkem meenutab klassikalist organisatsiooni juhtimisstruktuuri selline firma, kus ühe juhi alluvuses on üks asejuht ja tema otsealluvuses on teenuse osutajad ja/või tootjad. Tegelikult on mikroettevõtted pereettevõtted, kus kehtivad hoopis teistsugused alluvussuhted, kui suures organisatsioonis.
Üha rohkem luuakse selliseid mikroettevõtteid, mida juhivad kaks omanikku ja neil võib olla paar alluvat, aga ei pea olema. Või näiteks struktuur, kus on kaks juhti ja üks alluv, mis struktuurina meenutab peapeale pööratud klassikalist organisatsiooni juhtimisstruktuuri. Sellise juhtimise puhul on muidugi oht, et omanikud (enamasti sõbad) üsna kiiresti konfliktidesse satuvad, põhjuseks enamasti teenuste (toodete) maht ja finantsküsimused. Pikaajalist sõbralikku koostööd soodustab sellise organisatsiooni juhtimisstruktuuri puhul kokkuleppeline tingimus, et kõik pangatoimingud vajavad iga kord mõlema omaniku allkirja.
Kokkuvõttes võib öelda, et kõige tõhusama organisatsiooni juhtimisstruktuuri saame siis, kui oleme tuttavad teooriaga, vaatame, mis meie ümber toimub ja lähtume oma spetsiifilistest vajadustest.
